Mõõteseadme täpsusekontrolli

Suurimat mõju avaldab ümbritseva keskkonna temperatuur. Eriti just maapinnalt ülespoole suunatud temperatuurierinevused võivad laserkiire kõrvale kallutada.

Seetõttu asetage mõõteseade tööpinnale nii lähedale kui võimalik ja kinnitage mõõte‌seade nii, et põhi jääb tööpinnaga võimalikult paralleelselt.

Väliste mõjude kõrval võivad hälbeid tekitada ka seadmepõhised mõjud (nt kukkumised või tugevad löögid). Sellepärast kontrollige iga kord enne töö alustamist nurgatäpsust.

Kui mõõteriist peaks kontrollimisel ületama maksimaalset hälvet, laske seda remontida mõnes Bosch-klienditeeninduses.

Kontrollimiseks vajate tugeval, tasasel aluspinnal vaba pinda u 10 × 5 m.

  • Asetage mõõteseade mõõtepinna ühte nurka. Lülitage mõõteseade sisse ja suunake see nii, et 0°-laserjoon jookseb piki mõõtepinna pikemat ja 90°-laserjoon piki mõõtepinna lühemat külge.
  • Märkige põrandale laserjoonte ristumispunkt (punkt Ⅰ). Märkige lisaks 0°-laserjoone keskkoht 5 m kaugusel (punkt Ⅱ) ja 10 m kaugusel (punkt Ⅲ).
  • Seadke mõõteriist (ilma pööramata) 5 m kaugusel nii üles, et laserjoonte ristumispunkt on juba märgitud punktis Ⅱ ja 0°-laserjoon jookseb läbi punkti III. Märkige 90°-laserjoone keskkoht 5 m kaugusel (punkt Ⅳ).
  • Pöörake mõõteriista 90° nii, et 0°-laserjoone keskkoht jookseb läbi punkti Ⅳ. Laserjoonte ristumispunkt peab jääma edasi punkti II. Märkige 90°-laserjoone keskkoht 5 m kaugusel punktina Ⅴ võimalikult lähedale punkti Ⅰ kõrvale.
  • Mõlema punkti V ja I vahekaugus d näitab 0°-laserjoone ja 90°-laserjoone tegelikku hälvet.

Mõõtelõigul 2 × 5 m = 10 m on maksimaalne lubatud hälve:
10 m × ±0,2 mm/m = ±2 mm. Punktide I ja V vahekaugus d võib järelikult olla maksimaalselt 2 mm.

Kontrollimiseks vajate tugeval, tasasel aluspinnal vaba pinda u 10 × 5 m.

  • Asetage mõõteseade mõõtepinna ühte nurka. Lülitage mõõteseade sisse ja suunake see nii, et 0°-laserjoon jookseb piki mõõtepinna pikemat ja 90°-laserjoon piki mõõtepinna lühemat külge.
  • Märkige põrandale laserjoonte ristumispunkt (punkt Ⅰ). Märkige lisaks 0°-laserjoone keskkoht 5 m kaugusel (punkt Ⅱ) ja 10 m kaugusel (punkt Ⅲ).
  • Seadke mõõteriist (ilma pööramata) 5 m kaugusel nii üles, et laserjoonte ristumispunkt on juba märgitud punktis Ⅱ ja 0°-laserjoon jookseb läbi punkti III. Märkige 45°-laserjoone keskkoht 5 m kaugusel (punkt Ⅳ).
  • Pöörake mõõteriista 45° nii, et 0°-laserjoone keskkoht jookseb läbi punkti Ⅳ. Laserjoonte ristumispunkt peab jääma edasi punkti II. Märkige 45°-laserjoone keskkoht 5 m kaugusel punktina Ⅴ.
  • Pöörake mõõteriista 45° nii, et 0°-laserjoone keskkoht jookseb läbi punkti Ⅴ. Laserjoonte ristumispunkt peab jääma edasi punkti II. Märkige 45°-laserjoone keskkoht 5 m kaugusel punktina Ⅵ.
  • Pöörake mõõteriista 45° nii, et 0°-laserjoone keskkoht jookseb läbi punkti Ⅵ. Laserjoonte ristumispunkt peab jääma edasi punkti II. Märkige 45°-laserjoone keskkoht 5 m kaugusel punktina Ⅶ võimalikult lähedale punkti Ⅰ kõrvale.
  • Mõlema punkti I ja VII vahekaugus d näitab 0°-laserjoone ja 45°-laserjoone tegelikku hälvet.

Mõõtelõigul 4 × 5 m = 20 m on maksimaalne lubatud hälve:
20 m × ±0,4 mm/m* = ±8 mm. Punktide I ja VII vahekaugus d võib järelikult olla maksimaalselt 8 mm.
* Väärtus ±0,4 mm/m tuleneb nurgatäpsusest ±0,2 mm/m, millele on lisatud võimalik mõõtemääramatus pööramisel 0,2 mm/m.